Intervjuu refereeritud 23.oktoober ilmunud Keila Lehest täismahus. Intervjuu toimetas Keila Leht peatoimetaja Evelin Povel.
“Kaupluste valik Keilas suureneb veelgi”
Coop Maksimarket avab Keila Keskuses uksed 2026. aasta märtsis.
Viimastel kuudel on üleriiklik meedia ja isegi peaminister tituleerinud kaubanduspealinnaks, vihjates eelkõige uute toidupoodide rohkusele. Ometi pole see jutt ettevõtjaid kohutanud ning lähitulevikus on kauplusi lisandumas – märtsis avatava Keila Keskuse üks ankurrentnikke on Harju Tarbijate Ühistu suuresti toidukaupadele keskenduv Coop Maksimarket.
Mida arvavad kauplejad ise meedias levivatest juttudest ning kas ja miks on Keila hea paik äritegevuseks, sellest vestlesime ühel sügisvärvilisel hommikul Harju Tarbijate Ühistu juhatuse esimehe Kadri Aguraiujaga. Kahtlemata ei saanud jätta ka uudistamata, milline see kavandatav Keila Keskuse Coop Maksimarket siis tuleb.
„Olukord Keilas pole sugugi nii üle paisutatud, kui seda meedias võimendatakse. Nüüd lihtsalt on kolm uut tulijat sattunud lühikesse perioodi. Samas uurisin järele, et viimane Keila kaubandusturule siseneja enne tänast oli kümme aastat tagasi,“ arutleb Kadri Aguraiuja. „Räägitakse väikesest 10 000 elanikuga Keilast, aga tuleks vaadata suuremat pilti: kogu ümbruskond on nii suures kasvus ja see pole tänaseks peatunud – me räägime vähemalt 30 000 elanikust ja tarbijast. Ma arvan, et täna on kõikidel kauplustel klient olemas. Arvutuslikult on Keilas 0,3 ruutmeetrit kaubanduspinda ostja kohta, samal ajal kui Tallinnas on täna 0,75 ruutmeetrit ostja kohta.“
Suurepärane koostööpartner Harju KEK
Kadri Aguraiuja, kel on Keilas palju sõpru ja sugulasi ja kes on ka tööst tulenevalt kohalike elanikega suhelnud, teab kinnitada, et keilalased ootavad uue keskuse tulekut. Ja mitte ainult Maksimarketi, vaid ka kino ja raamatupoe ja söögikohtade ja laste mängumaa ja kõigi teiste oluliste uute teenuste ning võimaluste pärast. „Me räägime keskusest, mitte ühest kauplusest,“ ütleb ta. „Ka minul nõmmekana on Keilasse kinno palju mugavam tulla kui Mustamäele, kuhu tuleb sõita läbi ummikute ja valgusfooride. Keilas on suurepärane infrastruktuur, rongid, parkimine, heas korras teed – selletõttu tegime otsuse sinna tulla. Meie koostööpartner, keskuse arendaja Harju KEK, on täpselt see, keda me ootasime. Meil on sarnased juured, nemadki on omal ajal välja kasvanud ühistulisest ärimudelist. Tundsime, et see on meie kooslus. Seni on kõik läinud plaanipäraselt, samuti tuleb kiita nende kommunikatsiooni ja suhtlemisviisi – rõõm on selliste partneritega koos töötada. Meil on Harjumaal 27 kauplust ja on küll projekte, millega oleme olnud hädas.“
Omavalitsusega ei ole Kadri Aguraiuja pidanud küll isiklikult suhtlema, ent kõrvalt on talle jäänud mulje, et arendajatel on asjaajamised sujunud ilma liigse bürokraatia ja põhjendamatute nõudmiste ning takistusteta. Keilast on Kadri vaimustuses ja see pole pelgalt pilk eemalt ning kujunenud kellegi juttude põhjal. Ta on Keila vahet käinud ja aega veetnud juba lapsepõlvest saati ja käib tänaseni: sõpradel külas, kontsertidel. „Mulle meeldib Keila, siinne imeline park huvitavate valguslahendustega. Ja millised suurepärased muusikud teil sirguvad: järelikult on noortele siin hea kasvulava. Ka äripargis töötavad inimesed väärtustavad Keila olusid, teid, infrastruktuuri, arendajat. Miski X-faktor on siin linnas,“ ütleb Kadri Aguraiuja rõõmsalt.
Kaasaegseim kauplus
Coopi poode iseloomustab eestimaisus. „Niikaua kui võimalik, hoiame sortimendis 2/3 eestimaiseid tooteid, näiteks värske liha ja piim on meil peaaegu 100% ulatuses eestimaine. Ostukorvis tõuseb kampaaniatoodete osakaal ning meie omamärgitooted on ka suuremal määral eestimaised,“ jagab Kadri Aguraiuja. „Lisaks valmivad kohapeal värsked saiakesed, soe toit, salatid – meil on kaupluses ka oma liha-kalatoodete meistrid tööl. Väikese osa sortimendist jätame kohalikele tootjatele: kui kohapeal midagi tehakse, siis võtame seda müüki. Teil on Keilas populaarne tootja Usin, kellega teeme koostööd, müües nende tooteid oma Tallinna poodides. Keila Keskuses avab Usin ka oma müügileti – ma leian, et ei ole halba konkurentsi, vaid on rohkem valikuid ja rohkem põhjust tulla.“
Kadri Aguraiuja sõnul on Keilasse tulemas kõige kaasaegsemate tehniliste lahendustega kauplus, kus on muuhulgas uued nutikaalud, digiekraanid ja vanust tuvastavad nutikassad. „Oleme eestimaine ühistuline kaubandusettevõte: kogu kaubandustegevusest saadava tulu suuname tagasi uute kaupluste arengusse ning kogukonda, toetades näiteks sporti ja haridust,“ iseloomustab Harju Tarbijate Ühistu esimees ettevõtte ärimudelit.
Maksimarketi rajamist Keilasse finantseerib Coop Pank. „Vähem teatakse, et meie kaupluste kassad toimivad Coop Panga pangaautomaatidena. Kauplustes saab kassades teha sisse- ja väljamakseid ning teisi kontotehinguid.“
Töökohad
Uute kaupluste tulekuga lisanduvad uued töökohad. Maksimarketi meeskonda otsitakse nii juhatajat, müügijuhte, kokkasid kui saalitöötajaid – kokku üle 30 inimese. „Keila inimeste värbamisel lähtume samadest tingimustest, mis on Tallinnas või Tõdval või mujal Harjumaal,“ tutvustab Kadri Aguraiuja. „See on üldine praktika, et kõik Coopi kauplused pakuvad sektori keskmisest kõrgemat või piirkonna parimat palka.“
Harju KEK on lubanud Coopile ruumid üle anda aasta lõpus, siis algab kaupluse sisustamine ja tehniliste lahenduste paikasättimine. Sisekujunduslikud lahendused sünnivad koostöös arendajaga. Kui kõik kulgeb kavandatult, on keilalased oodatud uude kõige-kõigemalt lahendatud Coop Maksimarketisse juba 2026. aasta märtsist.
____
Keila Lehest on võimalik intervjuud Harju Tarbijate Ühistu esinaise Kadri Aguraiujaga lugeda siit.